´´Kuidas inimeste suhted, usaldus, kogu sotsiaalne võrgustik soodustab või töötab vastu majanduse arengule?´´

Ongi viimase lugemise aeg käes….

Kõik tekstid on olnud… omamoodi, mõni huvitav ja kaasahaarav, teine jälle mitte nii huvitav. Aga tarkuseteri ja kõrvataha panekuid on jagunud küllaga.

Vikipeediast võime lugeda, et sotsiaalne kapital moodustub inimvaheliste gruppide ja võrgustike tulemusel. Gruppidevahelist koostööd, ühise kasu saamise eesmärgil, hõlbustab gruppide vahel eksiteerivad normid ning ühiskondlik usaldus.

Ameeriklane Ropert D. Putnami, kes on muuseas ka Eestit külastanud, tõestas oma kakskümmend aastat kestnud uuringus, millesse oli kaasatud erinevad Itaalia piirkondade omavalitsused, et keskseks järelduseks on, et kõik need omavalitsused näisid identsed paberil, kuid nende efektiivsuse erines dramaatiliselt. Kuid süstemaatilise uuringu järeldus näitas, et valitsemistava kvaliteedi määrasid ajalehtede lugejaskond, kuulumine kooridesse ja jalgpalli klubidesse, kuigi need olid rohkem siiski iseloomulikud edukatele piirkondadle.

Putnam ütleb, et sotsiaalne kapital põhineb usaldusel ja vastastikkusel. Samuti on äärmiselt olulised ka ühised normid ja väärtused, mis tõstvad kogukonna liikmete tahet töötada ühise eesmärgi nimel, mõlemapoolse kasu eesmärgil. Mida aktiivsemad on kodanikud, seda edukam on ka kohalik omavalitsus. Inimesed soovivad ka edaspidi koostööd teha, kui nende esialgne koostöö viib soovitud tulemusteni. Kui aga ühine tegevus kannatab pidevate takistustega vastastikku seismisel, väheneb ka inimeste valmidus koostööks.

suhtekorraldus

 

´´Ei ole olemas üht parimat viisi ettevõtte organiseerimiseks, juhtimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks´´

„Contingency theory of accommodation“ teooria testimiseks kutsuti kokku 18 suhtekorraldajat, keda hiljem intervjueeriti, paludes neil selgitada teooriaid ja nende toimimist.

Testimises osalesid erinevad kesk- või kõrgklasside firmade kommunikatsioonijuhid, kes kõik töötasid erinevates rahvusvahelistes, suuri kasumeid toovates, ettevõtets. Kommunikatsioonijuhid valiti testimisse kahel põhjusel. Nemad on eelnevalt kogenud erinevat vastastikku koostoimet, mis avalduvad ettevõtete ja väliste sihtrühmade vahel. Ning teiseks olid ettevõtted valitud eeldusel, et nad oleksid rohkem kursis over-ah culture ja oma firma ajalooga. Nende hulka ei kuulunud haigalte ja mittetulundusühikute kommunikatsioonijuhid. Välditi ka keskmiselt madalamaid või algtasemega firmade kommunikatsioonijuhte, sest kahtlustati, et nemad kasutavad avalikke suhteid puhtalt turunduslikul eesmärgil.

Uurimistulemused jaotati kolmeks:

  1. Esimene osa tutvustab intervjueeritavate arusaamist propageerimise kehtivuseset.
  2. Teine osa hõlmab süstemaatiliselt uuringu järgmisi järeldusi- kuidas muutujad võivad mõjutada korporatsioonide seisukohti.
  3. Kolmas osa võtab tulemused kokku kolme rühmana-
  • Toetatud muutujad
  • Ilma mingisuguse toetuseta mutujad
  • Uued muutujad

Siit ka järeldus, et kahesuunaline sümmeetriline kommunikatsioon ei lõppe vastaspoolte jaoks kunagi mõlemaid osapooli rahuldava tulemusega ning see ei pruugi olla oma olemuselt eetiline vaid võib olla ka ebaeetiline.

AS Balbiino reputatsioon

Oma kodutöös võtsin luubi alla AS Balbiino, mille kohta saab rohkem lugeda SIIT.

2010

      • ´´AS Balbiino alustas jäätiseeksporti Iirimaale´´
      • ´´AS Balbiino tooteportfelli lisandus 30 koorejäätist´´
      • ´´AS Balbiino tõi turule uue sügavkülmutatud köögiviljade ja marjade sarja´´
      • ´´Balbiino toiduohutus ja kvaliteedijuhtimine püsib kõrgeimal tasemel´´

2009

      • ´´Balbiino üllatab jäätisesõpru 6 uue jäätisega´´

2006

      • ´´Balbiino eksport Soome kasvas 7 kuuga üle  2 korra´´
      • ´´Balbiino tõusis Eesti jäätiseturu liidriks´´

2005

      • ´´Balbiino plaanib Jätsiabi laiendada´´

Kuna AS Balbiino on üks suurimaid jäätisetootjaid Eestis ja see tegutseb aastast 1995, on pidevas laienduses, suundutakse uutele turgudele ja tullakse tihti välja uute toodetega- on ilmselge, et firmal peab olema hea reputatsioon. Kui see nii poleks, oleksid nad ammu juba turult kadunud.

Balbiino Facebook´i fännilehel on pea neli tuhat sõpra, kes usinalt vajutava ´´like´´ nuppu, osalevad kõikvõimalikes kampaaniates ja loosimistes ning on muidu rõõmsad ja õnnelikud. See omakorda tõestab jällegi seda, et Balbiinol on oma sihtgrupiga head suhted ning kahepoolne usaldus on kindlas töös.

Kuigi AS Balbiino sai aastal 2003 ERL´i poolt  (Eesti Roheliste Liikumine) väljaantud ´´karuteene´´ auhinna, ühistransporti halvustava reklaamikampaania eest, ei ole ma rohkem midagi negatiivset nende koha lugenud. See tähendab seda, et tarbijatel on AS Balbiinost hea maine, sest avalikkuseni ei ole jõudnud kabusi nende firma või toodete kohta.

Suhted stakeholderitega & Usaldus

Kui tähtis on võita oma  stakeholderite ja sidusrühmade usaldus? Ise küsin, ise vastan –VÄGA TÄHTIS!

Jahansoozi artiklist võis välja lugeda, et organisatsioon peab  hoidma avalikkusega nn. sooje suhteid, et oma töö ja tegemistega võita avalikkuse usaldus, mis aitab ka kriisiolukordadest kiiresti välja tulla.

Ei tohi unustada sakeholdereid, kes samuti nõuavad häid suhteid. Suurt rolli mängib usaldus, mis asub organisatsiooni ja stakeholderite vahel, sest just tänu neile kujundatakse ettevõtte maine. Olla nn. heas nimekirjas, tagab meedia hea vastukaja, kommunikatsiooni toimimise ja miks ka mitte- investeeringute heldekäelisuse.

Kui palju olen kasutanud sõna usaldus? Palju, sest suhted rajatakse usaldusel.

Toimiv suhe põhineb usaldusel, pühendumusel, rahulolul, vastastikusel kontrollil ja dioloogil. Kui see omaduste jada puudub, võib kahpoolne hea suhe lihtsalt laguneda.

Artiklis toodi välja hea näide SPOG´i kohta, kes pidas kasu teenimist palju tähtsamaks, kui hoida häid suhteid oma kogukonnaga. Üks asi viis teiseni ning kriis oligi käes.
Kogukonna liikmete rahulolematusest vaadati mööda ning nende kaebusi ei peetud millekski. Mis siis aga juhtus? Tuli farmer….põmm….ja nägemist õlifirma president.
Eks igaüks teeb siit juba omad järeldused.

Pärast kriisi pingutas SPOG nii et higi väljas, et et taas oma kogukonna silmis heasse nimekirja pääseda. Tänu SPOG´i enda järjekindlusele ning kodanike kaasamisele koostöösse ja arenguprotsessi, hakkas kogkonna usaldus nende vastu järk järgult taasutma.

SPOG sai mis tahtis, taas saavutati kogukonna usaldusväärsus.

THE END!

Kuid olgem ausad, see kõik oleks võinud olemata olla, kui inimeste väärtushinnangud oleksid olnud omal kohal.

Berger ja kriisikommunikatsioon

Kriis on organisatsiooni proovilepanek. See on ootamatu sündmus, mis põhjustab kahju ning vajab kohest sekkumist. Kindlasti ei tohi loota, et kriis möödub iseenesest, sest nii see ei ole. Berger juhib tähelepanu sellele, et kriis ei teki üle öö, see ei ole välk, mis lööb selgest teavast. See on justkui ´´hallitus´´, mis areneb aeglaselt, kuni lõpuks on seda kõik kohad täis.
Artiklist võis välja lugeda, et kriisi tekitajateks on organisatsiooni ja avalikkuse vaheline halb või puudulik kommunikatsioon. Bergeri sõnul on seda võimalik vältida, kui osata vaadata maailma ka teiste mätta otsast. Vastastikkune koostöö võib vähendada riski.

Iga ettevõte võib sattuda kriisiolukorda. Nagu vanasõna ütleb ´´õnnetus ei hüüa tulles´´ ja seega tuleks alati olla valmis ootamatusteks. Ootamatusi on võimalik miskil määral kindlasti ka vältida, kui ollakse alati sammukse võrra ees.
Kriisiolukordade lahendamine on üks suhtekorraldajate olulisemaid oskusi. Kõige otstarbekam on see lahendada läbi omavahelise koostöö, mitte manipuleerimise ja valetamisega. Kuid mõistlikum oleks kõike ennetada, et asi ei väljuks kontrolli alt. Mõtle alati üks samm ette.

Kolmapäevases suhtekorralduse teooria loengus saime kuulda K. Abel´it, kes ütles, et  organisatsiooni hinnatakse selle põhjal, kui hästi ta kriisiolukorraga toime tuleb.
Ilmselgelt on see sulaselge tõsi. Pole välistatud, et hästi lahendatud probleem võib firma mainet hoopsitükis tõsta. Kõik on võimalik, mine sa tea…

Balbiino – traditsioonidega Eesti jäätisetootja

SuhtekorraldusKuna olen hirmus suur jäätise sõber, pidasin õigeks võtta oma uurimisobjektiks firma, mis tegeleb jäätiste tootmisega.
Sõelale jäid AS Balbiino ning AS Premia Foods. Tehes mõlemale firmale väikese taustauuringu, uurides nende kodulehekülgi ja Facebook´i lehti, osutus valituks AS Balbiino.
Valisin AS Balbiino seepärast, et see on kauem tegutsenud, kui AS Premia Foods.

AS Balbiino on 100% Eesti kapitalil põhinev ning AS-le NG Investeeringud kuuluv ettevõte, mis asutati 1995. aastal. On üks Eesti suurimaid jäätisetootjaid, kelle koduturuks on Balti riigid ning lisaks ekspordib Balbiino oma toodangut ka Sooma ja omab ekspordikogemust Saksamaa ja Rootsi turgudel.
AS Balbiino annab tööd enam kui 200 inimesele, suviti ligikaudu 300 inimesele.

Jäätise tootmisega alustas Balbiino 1996. aastal ning esimene kogus jäätist müüdi 09. juulil 1996. aastal.
Kes soovib rohkem lugeda firma ajaloo kohta, saab seda teha SIIT.

AS Balbiinol on toimiv  kodulehekülg, kust leiab hulganisti vajalikku informatsiooni- alustades firma ajaloost, toodete tutvustamisest ning lõpetades retseptidega.

Lisaks koduleheküljele on neil ka Facebook´i fännileht, mida järjepidevalt täiendatakse ning oma kliente hoitakse värske informatsiooniga kursis.
Facebooki lehel korraldatakse erinevaid võistlusi, loosimisi ja konkursse, antakse teada ´´super pakkumistest´´ ning toimuvatest üritustest.

Olles nüüd mõnda aega Facebook´i Balbiino fännilehte jälginud, võib järeldada, et selle firma näol on tegemist kahesuunalise sümmeetrilise kommunikatsiooniga. Lehel toimub sihtgruppidega aktiivne dialoog, mille käigus jõutakse alati üksmeelele ning lõppkokkuvõttes on mõlemad osapooled rahul.

Nii palju kui seda lehte uurisin, ei jäänud silma ühtegi küsimust, mis oleks jäänud ilma vastuseta. Kõigile küsimustele oli vastatud vähemalt 24h. jooksul, kui isegi mitte kiiremini.
On näha, et sidusrühmaga peetakse läbirääkimisi ja nende käigus kogutakse tagasisidet. Kuna klientide arvamus on Balbiinole oluline, olen enam kui kindel, et sihtgrupilt saadud tagasiside võetakse ka arvesse, et vajadusel teha mõningaid muudatusi.